Mida maapirn sisaldab?

Maapirnil leiavad kasutamist kõik taime osad: mugulad, pealsed, õied. Mugulad sisaldavad toorkaalus ca 80% vett, 15-20% süsivesikuid ja 2% valke. Valgud sisaldavad 16 aminohapet, nendest 10 (arginiin, valiin, histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, methioniin, treoniin, trüptofaan, fenüülalaniin) on asendamatud aminohapped mida inimorganism ise ei sünteesi ning seetõttu tuleb neid tarbida toiduna.

Mugulad sisaldavad ka mitmeid mineraalelemente, eriti kõrge on raua( 0.4 – 3.7 mg/100 g, kaltsiumi (14 – 37 mg/ 100 g) ja kaaliumi (420–657 mg /100 g) sisaldus. Mugulad sisaldavad kuni 20 % inuliini. Maapirni süsivesikuline varuaine on inuliin. Inuliini lagunemisel moodustub fruktoos, mis on kõige magusam looduslik suhkur.

Nii inuliin kui fruktoos on väga olulisteks magusaine allikateks diabeetikute menüüs. Kuna fruktoos on glükoosist 100-150% magusam on ta ka väga potensiaalseks funktsionaalseks toidulisandiks süsivesikute allikana tavamenüüs. Inuliini sisaldavad nii mugulad kui pealsed ja mõlemat taimeosa kasutatakse inuliini ekstraheerimiseks.

Inuliini kontsentratsioon mugulates on kõige kõrgem sügisel koristamise ajal, mugulate säilitamisel hakkab inuliin aeglaselt fruktoosiks lagunema. Loodusliku inuliini tootmisel konkureerib maapirniga vaid sigur, mille juurte inuliinisisaldus on võreldaval tasemel maapirniga. Kuid siguri hektarisaagid jäävad tunduvalt alla maapirni saagile. Samuti on sigurist tootmisel inuliini omahind oluliselt kõrgem kui maapirnist tootmisel.

Inuliini tootmiseks sobivad värskeltkoristatud maapirni mugulad, sest pikemaajalisel säilitamisel hakkavad mugulates sisalduvad süsivesikud lagunema ja nende sisaldus vähenema. Süsivesikute sisalduse languse vältimiseks tuleb mugulaid säilitada kinnistes kindla säilitusrežiimiga hoidlates. Vene sortidest on inuliinitootmiseks sobivad Kiievi valge, Krasnodarskii, Skorospelka, Nahodka, Leningradskii, Interes, Novost VIR.

Kõrgim suhkrute saak on saadud taimede tervikkoristamisel (pealsed ja mugulad koos) taimede õitsemise ajal. Maapealses osas on varte suhkrute sisaldus kõrgem kui lehtedes. Inuliini saak on õitsemise ajal tehtud tervikkoristusel ulatunud kuni 17,9 t/ha. Mugulatest eraldamisel on inuliinisaak ulatunud 13,7 t/ha.

Suure biomassi saagi ja kasvatamise suhtelise lihtsuse tõttu on maapirn väga potentsiaalne taim bioetanooli ja biometaani tootmiseks. Hektarilt saadava bioetanooli koguselt on maapirn võrdne suhkrurooga ja ületab kahekordselt maisi. Seetõttu on mitmetes maades maapirni hinnatud üheks kõige suurema potentsiaaliga taimeks bioetanooli tootmisel.

Maapirn on rikas vitamiinide B, C, ja E sisalduselt. C vitamiin koos orgaaniliste hapetega (sidrun-, õun-, suktsiin- ja fumaarhape) omab olulist rolli antioksüdantsetes protsessides.
Maapirn on oluline prebiootikum. Maapirni pealsete 1% lisamine loomasöödale vähendas oluliselt seedetrakt happesust ja tõstis kasulike mikroobikoosluste osatähtsust.