Biomajanduse arendamisel on oluline vältida vastuolu ja konkurentsi traditsioonilise toidu- ja söödaotstarbelise taimekasvatuse ning energia ja keemiatööstuse toorainena kasvatatavate taimede vahel. Seetõttu on oluline leida senini alakasutatud taimeliike või identifitseerida liike, mis konkureerivad toidutaimedega vähem maaressursi, vee ja toitainete pärast.
Maapirn omab traditsiooniliste põllukultuuride ees mitmeid eeliseid. Suur biomassi toodang, hea vastupanuvõime külmale, põuale ja madalale mullaviljakusele, hea vastupanuvõime taimekahjustajatele, vähene väetisevajadus ning madalad kasvatamiskulud.
Maapirn kasvab hästi väga laias kasvukeskkonnatingimuste vahemikus. Ta kasvab erinevatel mullatüüpidel, mulla pH vahemikus 4,5-8,2, aastane sademetekogus alates 100 mm ning temperatuurivahemikus 6,5-26,5 °C. Sobivaimad kasvutingimused on aga kergetel nõrgalt aluselistel muldadel päikeselisel kasvukohal. Taime paapealsed osad kannatavad kergeid miinuskraade, mugulad säilivad hästi ka külmunud pinnases. Viimane asjaolu võimaldab mugulaid koristada ka kevadel. Piirkondades kus muld talvel ei külmu on koristamine võimalik aastaringselt.
Maapirni mugulad pannakse maha varakevadel 10-15 cm sügavusele vagudesse, soovitatatav vagude laius 70-90 cm, taimede vahekaugus vaos 30-60 cm. Soovitatav mullatemperatuur mugulate mahapanekuks on 6-7 kraadi.
Traditsiooniliselt on maapirni kasutatud toidu või söödataimena. Viimase kahe aastakümne jooksul on lisandunud uued kasutusvaldkonnad fonktstionaalse toidu koostisainetena (inuliin, oligofruktoos, fruktoos) ning lehtedest ja vartest on eraldatud farmaatsitööstusele sobivaid bioaktiivseid aineid. Mapirni pealsed ja mugulad sobivad bioetanooli tootmiseks.