Maapirni kasvatakse maailma erinevates piirkondades Põhja-Ameerikas, Aasias, Austraalias, Venemaal. Euroopa Liidus kasvatatakse maapirni toidutaimena suurematel pindadel Prantsusmaal, Hollandis, Sveitsis ja Saksamaal.
Poolas ja Hungaris kasvatatakse maapirni laialdaselt söödataimena. Maapirni kasvatakse suuremtel pindadel veel Ukrainas, Valgevenes ja Moldaavias. Venemaal kasvatatakse praegusel ajal maapirni tööstuslikuks otstarbeks ca 2 tuhandel hektaril, põhilised kasvatuspiirkonnad on Tveri, Rjazani, Tuula, Uljanovski, Kostroma, Omski, Volgogradi, Brjanski, Moskva, Saraatovi ja Jaroslavli oblastid, Tsuvassia ning Krasnodari ning Stavropoli kraid.
Venemaa ja Valgevene on koostanud ja vastuvõtnud ühise programmi kartuli ja maapirni tootmise arendamiseks. 2012. a. koostatud ühisprogrammis on planeeritud maapirnist aastas toota 500 000 tonni inuliini, 22 100 tonni loomasööta ja 5 000 tonni bioetanooli.
Maapirn on kiire algarenguga liik, mis kevadel katab kiiresti maapinna ja surub seeläbi enamuse teiste liiki kasvu alla. Sellest tulenevalt on maapirni kasvatamisel vähe probleeme umbrohtumisega.