Venemaal on kasvatamisel kõige levinumad maapirni sordid varajastest Skorospelka, keskmise kasvuajaga sortidest Nahodka, Interes, Novost VIR, hilistest Peterbugskii.
Sort Interes sisaldab suhkruid pealsetes 13%, mugulates 18,6% (sealhulgas inuliini 14-15%). Proteiinisialdus pealsetes ja mugulates 1,5%.
Sort Interes on rajoonitud Kaliningradi, Tomski, ja Tjumeni oblastites, Komimaal ja Ukrainas. Sort Novost VIR on hübriidsort mis on saadud maapirni ja päevalille ristamisest. Sort sisaldab suhkruid pealsetes 14% ja mugulates 19% (sealhulgas inuliini 16%), proteiinisisaldus pealsetes 2,1%, mugulates 1,9%.
‘Sakahlinski’ on suurte mugulatega väga hiline sort. Tõenäoliselt on sort Eestis kasvatamiseks liiga hiline. Venemaal ja seal laialdaselt kasvatatavad sordid võiksid sobida ka Eesti tingimustes kasvatamiseks aretatud sordid. Kuigi Venemaalt on sortide kättesaadavus on raskendatud kõrgete tolli- ja taimetervise nõuete tõttu, otsitakse võimalusi sortide hankimiseks 2018.a. katsetesse lülitamiseks.
Venemaal Vavilovi nimelise instituudi kollektsioonis säilitatakse ka mitmeid Balti riikidest pärinevaid maapirni sorte. Eestis on maapirni aretusega tegelenud kauaaegne Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomiateaduskonna õppejõud Ludvig Raudsepp. Tema 1966-1967.a. kohalikest kloonidest tehtud valikutest on sortidena on VIR-is säilitamisel Eesti valge, Eesti punane ja Eesti kollane.
Läti sortidest on VIR-is säilitamisel Riia (1966), Priekule (1979), Latvijas baltias (1979) ja Salaspils (1981). Leedu sortidest säilitatakse VIR-is 1982.a. aretatud sorti Vilnius. Perspektiivis on balti päritolu sortide tagasinõudmine geenipankade vahelise koostöö raames.
Leedu Põllumajanduse Instituudis on uue sordina aretatud sort Sauliai. Antud sort väärib katsetamist ka Eesti tingimustes.
Rootsi päritoluga sort ‘Götlansk’ on väga madala saagikusega, tema pealseid on kasutatud kodulindude toitmiseks. Rootsi katsetes uuriti maapirni kasutusvõimalusi biogaasi tootmiseks. Maapirn andis 7-16 tonni kuivainet hektarilt. Maapirni värsketest ja sileeritud pealsetest on võimalik valmistada biogaasi, ühest tonnist orgaanilisest massist saab toota kuni 680 liitrit biogaasi.
Poola sordid Albik ja Rubik on väikeste mugulatega saagikuselt ühesugusel tasemel sordid.
Taani sort Buttede Bertha on suurte heamaitseliste mugulatega, kuid madala saagiga.
Mitmeid sorte on aretatud Ungaris. Tuntumateks ja saagikamateks on hilised sordid Matrav, Raposvar, Szirmai ja Farmosi. Ungari põlluäärtel on maapirn paljudes kohtades levinud umbrohuks, mis annab tunnistust selle taimeliigi varasemast laialdasemast kasvatamisest. VIR katsetes on ungari sordid olnud hilised ja madalama saagiga kui kohalikud vene sordid.
Austrias tingimustes saavad tööstuslikuks otstarbeks kasvatavad varased (Bianka) ja keskvalmivad sordid (Topstar) koristusvalmiks (lahustuvate süsivesikute sisaldus kuivaines 60-65%) 22-24 nädalaga, hilistel sortidel (Waldspindel, Violett de Rennes, Rote Zonenkugel) kulub istutamisest koristramiseni 29-33 nädalat.
Norra tingimustres andsid varased sordid suurema mugulatesaagi kui hilised sordis. Mugulate süsivesikute sissaldus oli varajastel ja hilistel sortidel võrdsel tasemel (55% kuivainest). Hilistel sortidel oli suurem pealsete saak.
Uus-Meremaal 37 sordiga tehtud uuringus selgus, et hiliste sortide mugulate fruktoosi sisaldus on ca 10% kõrgem kui varajastel sortidel.
Prantsusmaal korraldatud katses osutus kuuest hinnatud sordist etanooli tootmiseks sobivaimaks Violet de Rennes. Sordi sobivaimaks koristusajaks oli aeg, mil pealsed on täielikult kuivanud.